Kursused

Õppekava nimetus:
Eesti keele A1 taseme  täienduskoolitus

Õppekavarühm: Keeleõpe

Kursuse kogumaht: 

500 akadeemilist tundi, millest 210 ak/h  on auditoorsed kontakttunnid ja  290 ak/h iseseisvat tööd 

Hind  2459.52 eurot

või

90 akadeemilist tundi, millest 45 ak/h  on auditoorsed kontakttunnid ja  45 ak/h iseseisvat tööd 

Hind 570.35 eurot

Kõik õpikud on kursuse hinna sees.

Õpiväljundid: 
Koolituse õpitulemusena koolitatav

• mõistab ja oskab kasutada lihtsaid sõnu, väljendeid ja lauseid, mida võib kohata sageli esinevates igapäevaelu situatsioonides
• oskab ennast ja teisi tutvustada, tervitada, viisakalt hüvasti jätta
• suudab moodustada lihtsaid küsimusi ja ise samasugustele vastata
• suudab vestelda igapäevastel, teda ja ta lähiümbrust puudutavatel teemadel eeldusel, et tema vestluspartner räägib aeglaselt, on aeg-ajalt valmis oma mõtteid aeglaselt ja selgelt ümber sõnastama
• oskab ilma abita rääkida iseendast, oma elukohast, kirjeldada inimesi, keda ta tunneb
• kirjutamisel oskab koostada väga lihtsaid ja lühikesi kirju ja täita lihtsaid blankette personaalse informatsiooniga

Õpingute alustamise tingimused 
Registreeruda võivad kõik täiskasvanud, kes pole varem eesti keelt õppinud.  

Õppe sisu 

 Õppimine põhineb aktiivsel suhtlemisel eesti keeles nimetatud teemadel

Tutvumine: Tervitamine ja hüvasti jätmine. Viisakusväljendid. Numbrid 1-10. Vestluse alustamine ja lõpetamine.
Riigid ja rahvused: Riikide ja rahvuste eestikeelsed nimetused.Arvamuse avaldamine.
Mina ja minu pere: Pereliikmed. Vanus. Isikuandmed. Ankeedi täitmine. Kliendikaart.Hinna küsimine poes. Isikuandmeid puudutavatele küsimustele vastamine.
Minu päev: Igapäevategevused, nädalapäevad, ööpäeva osad, kellaajad.Kellaaja ütlemine. Vabaajategevused.
Sööma: Toiduga seotud sõnavara. Kohvikus tellimine.
Ametid: Ametid. Töö ja palk. Kes mida teeb. Töökuulutused. Lihtne CV. Töövestlus.
Puhkus: Transpordivahendid. Tegevused reisil. Bussijaamas. Piletid. Üldhuvitavaid fakte. 
Kaupluses: Riideesemed.  Inimeste kirjeldamine.  Viisakas pöördumine.  
Kodu: Mööbliesemed. Eluruumid. Ruumide kirjeldamine. Elukoht ja selle kirjeldamine.

Keeleteadmised
Tähestik. Isikulised asesõnad. Tegusõna ’olema’ pööramine olevikus.
Küsimuste (kas, kes, kus) moodustamine.
Nimetavad ja omastavad asesõnad.Ajamäärused, ma- ja da- infinitiivi kasutamine. Küsimused kus?, kuhu? ja kellega? Järgarvud. Tagasõnad. Omastav kääne.
Lihtminevik. Kohakäänded.

Õppetöö läbiviimise üldpõhimõtted

Tähelepanu keskmes on suulise kõne (kuulamine, rääkimine) arendamine. Õppetöös lähtutakse õppijal olemasolevast keele valdamise tasemest, õppimise kogemusest, huvidest ning praktilisest suhtlemisvajadusest. Õppimisvõime ja tulemuslikkuse parandamise aluseks on sihipärane õpioskuste kujundamine (initsiatiiv rääkimissituatsioonide leidmisel, riskivalmidus suhtlemiseks ka piiratud keelematerjali omades ja kartmata vigu teha, sõnavara ja reegliteta grammatika omandamise tehnikad, aktiivõppe meetodid suhtlemisoskuste kujundamiseks)

Õppekeskkonna kirjeldus

Koolitus toimub rühmades ja õpperuumis, kus on keeleõppe õpiväljundite saavutamist toetav õppekeskkond koos vajaliku õppematerjali, sisustuse ja tehniliste abivahenditega. Koolitusklassid asuvad Tartus aadressi Peetri 26a esimesel korrusel.
Tunnid toimuvad ka veebikeskkonnas.

Õppematerjalide loend
Õppematerjalid on tänapäevased, sobiva raskusastmega ja toetavad koolituse eesmärgi saavutamist.

Põhiõpik:  Inga Mangus, Merge Mangus „Tere!” Kirjastus Kirjatark OÜ

Täiendav elektrooniline õppematerjal
www.innove.ee/et/eesti-keele-tasemeeksamid
https://sonaveeb.ee
http://www.keeleveeb.ee
https://kirjatark.ee/video-ja-helimaterjalid

Lõpetamise tingimused ja väljastatavad dokumendid

Eduka läbimise eelduseks on osalemine kontaktõppes, teostatud harjutusülesanded.
Koolituse eduka lõpetamise eelduseks peab olema omandatud õppekavas kirjeldatud õpiväljundid, osaletud konkreetse sündmuse läbiviimisel vähemalt 80% ulatuses, sooritatud praktilised tööd (harjutused) õppekeskkonnas vähemalt 80% ulatuses.

Koolituse läbiviimiseks vajaliku kvalifikatsiooni, õpi või töökogemuse kirjeldus:koolitusi viivad läbi eesti filoloogi või eesti keele kui võõrkeele õpetaja kvalifikatsiooniga, erialase või varasema täiskasvanute õpetamise kogemusega koolitajad.00

Õppekavarühm: Keeleõpe

Kursuse kogumaht:

500 akadeemilist tundi, millest 210 ak/h  on auditoorsed kontakttunnid ja  290 ak/h iseseisvat tööd 

Hind  2459.52 eurot

Kõik õpikud on kursuse hinna sees.

Õppe sisu
Õppimine põhineb aktiivsel suhtlemisel alljärgnevatel teemadel eesti keeles

Sissejuhatus
Kas Te räägite eesti keelt?

Tutvumine
Tervitamine. Viisakusväljendid ja nende kasutamine. Tervitamine ja tervitusele vastamine. Enda tutvustamine ja tutvustamisele vastamine. Teiste koolitusel osalejatega tutvumine. Kõnetamine.

Isikuandmed
Kontaktandmed. sünniaeg ja -koht. Perekond, sugulased. Rääkimine nö „tavalistest” isikuandmetest (ei räägita delikaatsetest isikuandmetest). Lihtsale ankeedile arv- ja isikuandmete märkimine. Jutustamine endast ja piltide järgi oma perekonnast: perekonnaseis, perekonna koosseis, nimed, pereliikmete tegevusalad.

Maja ja kodu, ümbruskond
Oma elukoha kirjeldamine (asukoht, ümbrus, maja või korter, ruumide paigutus, mugavused, majapidamistarbed ja kodumasinad). Lapsepõlve ja kodukoha asukoha kirjeldamine. Kodu- ja metsloomade loetlemine ja kirjeldamine. Oma lemmikloomast rääkimine. Ühe pildil oleva looma kirjeldamine.

Igapäevaelu
Koduse majapidamise ja koduse tööjaotuse kirjeldamine. Ajast rääkimine (aasta, kuud, nädalapäevad, kellaaeg), nädalapäevade ja kuude nimetused. Rääkimine tööpäevadest ja puhkepäevadest. Laste mänguasjade loetlemine ja kirjeldamine. Paikkonnas asuvate teenindus- ja toitlustusettevõtete kirjeldamine. Sisseostude tegemine ja olme. Tee juhatamine ja tee küsimine, kui ollakse eksinud võõras linnas. Viidad, plakatid, sildid.

Tähtpäevad
Tähtpäevad ja pühad (jõulud, sünnipäev). Riiklikud pühad, rahvuspühad ja lipupäevad. Oluliste kalendritähtpäevade ja riigipühade nimetamine. Mõne huvitava püha kirjeldamine (nt vastlad, lihavõtted, jaanipäev, mardipäev, kadripäev, jõulud), mida teame. Õnnitluse ja tervituse koostamine. Eksamipäev ja proovieksam. Eesti keele tasemeeksami avalduse vormistamine. Eesti keele tasemeeksami kirjeldamine.

Vaba aeg ja meelelahutus
Meelelahutus, harrastused, kultuurisündmused (kino, teater, näitused, sp0rt). Perekonna traditsioonid. Info küsimine sündmuste toimumise ja maksumuse koha, piletite ostmine ja lihtsamad vestlused toimunu kohta. Vaba aja lemmiktegevuste (nt käsitöö, kalapüük, aiandus, pallimängud) kirjeldamine, oma ja teiste hobide kirjeldamine. Meelelahutuse kohta info otsimine ja lugemine ning vastavasisuliste sõnumite edastamine.

Reisimine
Reisi kohta vajaliku info hankimine. Reisipakkumistega tutvumine ja valikute tegemine. Reisiks vajalike ettevalmistuste korraldamine (piletite ostmine, sõiduplaanidega tutvumine ja valikute tegemine, võimalike ja sobivate sõiduvahendite valik). Lihtsamate sõnumite ja teadete edastamine.

Suhted teiste inimestega
Sõprade ja tuttavate kirjeldamine (nt välimus, iseloom jms). Rollide kirjeldamine perekonnas. Suhtlemise viiside ja võimaluste kirjeldamine. Suhtlemine hädaolukorras oleva inimesega ja abi pakkumine.

Tervishoid
Suhtlemine tervisekeskuses klienditeenindajaga, arstivastuvõtuaegade täpsustamine ja vastuvõtule registreerimine. Haigla külastamine. Tervise ja enesetunde kirjeldamine. Kehaosade ja nende funktsioonide nimetamine. Apteegis ostude sooritamine (ravimi ostmine, olulise teabe hankimine).

Haridus
Käidud haridustee (põhikool, keskkool/gümnaasium, kutse- ja/või ametikool, kõrgkool, eriala ja kvalifikatsioon) ja elukestva õppe kirjeldamine. Klassiruumi kirjeldamine ja õppevahendite loetlemine.

Töö
Oma elukutsest ja ametist rääkimine. Tööalase tegevuse kirjeldamine: töökoht, töötingimused, tööpäev ja tegevused. Töövahendite kasutamine. Töökuulutuse lugemine, tööle asumiseks vajalike dokumentide (CV, motivatsioonikiri, kaaskiri) koostamine, tööle asumise ja töölt lahkumise sooviavalduse koostamine.

Sisseostude tegemine
Sisseostude sooritamine poes (poe liigid, kaubaliigid ja nimetused). Küsimuste esitamine kaubanduskeskuse lahtioleku aegade kohta. Tooteinfoga tutvumine. Info küsimine kauba maksumuse, kvaliteedi, omaduste jms kohta. Ostusoovi esitamine. Teenindaja teavitamine maksmisviisi eelistusest. Kauba vahetamine. Sisseostude tegemine turul ja müüjaga suhtlemine.

Söök ja jook
Lauakommete ja toitumisharjumuste kirjeldamine. Toiduainete (söök ja jook) loetlemine. Laua katmine ja toidu ulatamiseks palve esitamine. Erinevate maitsete ja maitseelamuste kirjeldamine. Suhtlemine toitlustusasutuses ja tellimuse esitamine.

Teenindusasutused
Teenindusasutuste loetlemine (nt postkontor, pank, valuutavahetus, kindlustus. Ilusalongis pakutavad teenused (nt juuksuritööd, maniküür, pediküür). Jalatsite remont, pesumaja. Olise info vahendamine ( lahtiolekuajad, asukoht, hinnad, teenuste liigid).

Kohad
Kodukoha kultuurilugu ja vaatamisväärsused. Üldnimed Eesti kohta (suuremad linnad, loodus, mäed, veekogud, saared. Linnud ja loomad. Kodukoha vaatamisväärsuste või ajalooliste paikade kirjeldamine.

Ootamatud olukorrad
Käitumine äparduse või õnnetuse ajal. Sõnumi edastamine politseile, turva- või päästeteenistusse. Teatamine autoavariist või õnnetusjuhtumist ja abi palumine. Võimalike ohtude kirjeldamine elukeskkonnas.

Ilm
Aastaajad, ilmakaared, ilmastikunähtused. Looduse kirjeldamine erinevatel aastaaegadel. Ilm erinevatel aastaaegadel ja riietumine vastavalt ilmale.

Keel
Võõrkeelte õppimine. Keeleõppe jaoks vajaliku info otsimine. Eesti keele õpe Keeleklikis www.keeleklikk.ee ja http://eestikeel.eu/

Keeleteadmised ei ole eesmärk omaette, vaid vahend parema keeleoskuse omandamiseks. Keele struktuuri õpitakse kontekstis, järk-järgult jõutakse grammatikareeglite teadliku omandamise juurde.

• Isikulised asesõnad (pikad ja lühikesed vormid);
• Nimisõna käänded (ainsus ja mitmus, mitmuse moodustamine, nimisõnade käänamine, ainsuslikud nimisõnad, mitmuslikud nimisõnad);
• Küsisõnad, küsimuste moodustamine;
• Arvsõna. Põhiarvsõna ja järgarvsõna – kasutamine nimetavas, omastavas, sees- ja alalütlevas käändes. Osastav koos sihilise verbiga. järgarvsõnade moodustamine põhiarvsõnast, arvsõnade käänamine, aastaarvude kirjutamine. Küsimused: Mitu?, Mitmes?, Mitmendal?;
• Küsisõnade käänamine;
• Tegusõna oleviku ja lihtmineviku vormid (tegusõnade pööramine olevikus (olema, töötama, vaatama, sööma, jooma jne);
• Tegusõnade pööramine lihtminevikus (jaatav ja eitav lause);
• Omadussõnade käänamine, ühildumisreeglid täiendi vormis, käändumatud omadussõnad, omadussõna võrdlusastmed;
• Õpitavate sõnade käändelõpud. Kohakäänded, nende kasutamine küsimisel ja vastamisel. Eesti keele kohakäänete ja kaassõnadega seostuvad ruumisuhted praktikas;
• Käskiva kõneviisi moodustamine (ainsuses ja olevikus, jaatav ja eitav lause).

Õppemeetodid
Igas tunnis praktiseeritakse kõiki põhilisi keele osaoskusi: lugemis-, kuulamis-, kirjutamis- ja kõnelemisoskust. Tunnitöös pannakse põhirõhk siiski rääkimisele.
Grammatikat õpitakse kasutades keeleloogikat ja seda kinnistatakse tegelikus kõnepraktikas.
Kasuliku ja meeldiva ühildamiseks kasutame kõikvõimalikke võtteid ja tegevusi: grupitöid, suhtlemissituatsioone, rollimänge, diskussioone, erineval viisil puuduva informatsiooni hankimist, sõnavara-, mälu-, arvamis- ja fantaasiamänge. Aluseks on kaasaegne kommunikatiivne õppemetoodika.

Iseseisva töö kirjeldus
Kirjalik ja suuline ettevalmistus vastavalt tunni sisule.

Õppematerjalid
Põhiõpik: Merge Simmul, Inga Mangus, 2012. Tere jälle! Eesti keele õpik A1-A2+ kaks CD plaati. Väljaandja Puchkini Instituut

Soovitatavad lisaõpikud/täiendav õppematerjal:

• Mall Pesti, Helve Ahi, 2015. E nagu Eesti. Eesti keele õpik algajatele A1+A2 Kirjastus: Kiri-Mari Kirjastus OÜ;
• Leelo Kingisepp, Mare Kitsnik, 2006 Naljaga pooleks. Eesti keele õppekomplekt algtasemele (A2) ja CD plaat. Kirjastus:Iduleht OÜ;

TEA taskusõnastik 2008. Vene- eesti, eesti-vene . Tallinn: TEA.
www.keeleklikk.ee
www.kultuuriklikk.ee
www.innove.ee/et/eesti-keele-tasemeeksamid

Õpiväljundid
Koolituse õpitulemusena koolitatav:

• mõistab lauseid ja sageli kasutatavaid väljendeid, mis seostuvad talle oluliste valdkondadega (info enda ja pere kohta, sisseostude tegemine, kodukoht ja töö);
• osaleb igapäevastes suhtlusolukordades, mis nõuavad otsest ja lihtsat infovahetust talle tuttavatel teemadel;
• oskab lihtsate fraaside ja lausete abil kirjeldada oma perekonda, teisi inimesi ja elutingimusi ning väljendada oma vajadusi;
• oskab vajaliku info saamiseks koostada lihtsaid küsimusi ja samas ka vastata;
• oskab kirjutada lühikesi ja lihtsaid tekste, isiklikke kirju ja tarbetekste igapäevateemadel ning mõistab põhilisi grammatilisi konstruktsioone;
• oskab kasutada igapäevase suhtlus- ja kirjakeele struktuure.

Õpingute alustamise tingimused
Eesti keele A2-taseme õppekava alusel võib õpinguid alustada isik, kelle emakeel ei ole eesti keel ja on ja/või on läbinud eesti keele koolituse keeletasemele A1 ning soovib arendada/omandada eesti keele oskust keeletasemele A2 ja läbida eesti keele A2-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud täienduskoolituse.
Koolitatav on eelnevalt tutvunud keeleoskustasemete enesehindamise skaalaga ja läbinud suulise vestluse koolitajaga või sooritanud testi, mille läbimisel alustada õpinguid A2-taseme õppegrupis.

Õppekeskkonna kirjeldus: vaata siit

Nõuded kursuse läbimiseks ja väljastatav dokument
Koolituse eduka läbimise eelduseks on osalemine kontaktõppes, harjutusülesannete teostamine, praktiliste tööde sooritamine õppekeskkonnas positiivsetele tulemustele ja õppekavas kirjeldatud õpiväljundid on omandatud vähemalt 80% ulatuses.Kokkuvõttev hindamine toimub mitteeristaval hindamismeetodil.

Hindamismeetodid on alljärgnevad:

Õppekava täitmise hindamine koolituse lõpus

A2-tasemel keelekasutaja kasutab küll õigesti mõningaid lihtsamaid lausekonstruktsioone, kuid teeb sageli vigu ka grammatikareeglites (nt ajab segi ajavormid või eksib aluse ja öeldise ühildamisel); siiski on enamasti selge, mida testitav väljendada soovib. Tema keeleline sõnavara on väike. Ta oskab kasutada lause põhimalle ja meelde jäetud fraase ning häälduspäraselt (kuigi mitte õigesti) kirjutada lühikesi sõnu, mis kuuluvad tema suulisesse sõnavarasse.

Hindamiskriteeriumid arvestusele:
Mittearvestatud – arvestustöö vastused on väga kesised ning lünklikud, lahendatavad ülesanded on lahendatud pealiskaudselt, ilma loogikata ning järelduste tegemise võimeta. Ülesanne on korraldatud kesiselt, selle ettevalmistusel ei ole kasutatud õppematerjalidest saadud teadmisi, ei ole tehtud omavahel meeskonnatööd.
Arvestatud – arvestustöö ülesanded on lahendatud ja järeldused kirjutatud. Lisatud on omapoolseid kommentaare, mis näitavad õppija lisateadmisi. Antud ülesanne on korraldatud professionaalselt, ettevalmistusel ning sündmuse läbiviimisel tehakse omavahel meeskonnatööd, kasutatakse õpematerjalidest saadud teadmisi.
Koolituse lõpus väljastatakse tunnistus, kui isik saavutas õppekava lõpetamiseks nõutud õpiväljundid. Tunnistus vastavuses Euroopa keeleõppe raamdokumendi (Originaal: Common European Framework of Reference for Languages: Learning, teaching and assessment. Council of Europe 2001) keeleoskustasemete kirjeldusega.
Juhul kui isiku kokkuvõtva hindamise tulemuseks on „mittearvestatud”, siis väljastatakse tõend koolitusel osaletud kontaktõppe tundide arvuga.

Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus
Koolitusi viivad läbi eesti filoloogi või eesti keele kui võõrkeele õpetaja kvalifikatsiooni, erialase või varasema täiskasvanute õpetamise kogemusega koolitajad.

Õppekava kinnitamise aeg: 10.11.2019

Õppekavarühm:Keeleõpe

Kursuse kogumaht:

500 akadeemilist tundi, millest 210 ak/h  on auditoorsed kontakttunnid ja  290 ak/h iseseisvat tööd 

Hind  2459.52 eurot

Kõik õpikud on kursuse hinna sees.

Õppe sisu
Õppimine põhineb aktiivsel suhtlemisel eesti keeles nimetatud teemadel.
Iga teema piires esitatakse rida suhtlusülesandeid, mis üldjuhul on järgmised:

• info hankimine, andmine ja vastuvõtmine;
• oma vaadete ja arvamuste argumenteeritud väljendamine;
• sündmuste ja juhtumite, toimingute, olukordade ja kogemuste kirjeldamine või neist jutustamine;
• igapäevaelu, töö- või teenindusalase probleemi lahendamine.

Mina
Mina isiksusena, eripära ja eelistused. Tugevad ja nõrgad küljed. Enese tutvustamine (päritolu, hariduskäik, lähedased, töökogemus).

Suhted
Isikud ja suhted. Läbirääkimised ja kompromisside tegemine. Sõbrad ja sõpruskonnavälised suhted. Teiste inimeste kirjeldamine välimuselt ja muudelt omadustelt ning teadete-sõnumite edastamine. Kuulumine mingisse rühmitusse või organisatsiooni.

Kodu
Kodukultuur. Kodu ja kasvatus. Põlvkondade vahelised erinevused, suhted ja mõjud. Majapidamistööd. Perekonna eelarve.

Avalikud asutused
Sotsiaalabi ja haigekassa. Päästeteenistus (päästeamet ja kiirabi). Asjaajamine ametiasutuses. Ametlik kirjakeel.

Kinnisvara
Eluase. Hooldustööd.

Teenused
Info hankimine vajalike teenuste kohta – suuline (vahetu suhtlemine või telefoni teel) ja kirjalik (teadete lugemine või kirjalike pöördumiste koostamine). otsingud internetist. Pöördumise selgitamine. Teenuse pakkuja/osutaja tegevuste sisu. kirjeldamine ja selgitamine teenusest huvitatud isikule ning vastupidi. Soovide ja vajaduste mõistmine, nendele reageerimine, küsimuste esitamine ja vastustest arusaamine. Soodustuste olemasolu, tingimuste ja asutuse lahtiolekuaegade jms täpsustamine; ametialaste kirjalike selgituste, juhendite jms mõistmine ning nende kommenteerimine. Vastuste andmine küsimustele pakutava kauba ja/või teenuse kohta. Teenuste kirjeldamine ja teavitamine maksmisviisi ja maksetingimuste kohta. Suuliselt ja kirjalikult küsimustele vastamine. Siltidel, viitadel ja kuulutustel oleva info mõistmine; suulise ja kirjaliku reklaami mõistmine; kaupade ja/või teenuste juurde kuuluvate kirjalike selgituste lugemine ja mõistmine.

Toitlustamine
Söögikohad. Menüü. Tellimused. Söök ja jook.

Transport
Liiklusvahendid maal, merel ja õhus. Linnatransport. Kodukoha liiklusprobleemid. Tee küsimine ja juhatamine. Reisimine ning majutusasutused. Ööbimisvõimalused. Matk. Reisielamus.

Haridus
Haridusasutused ja õppevormid. Haridusasutuse töötajad. Lapsevanemad. Õpilased. Õppimine ja/või töötamine. Õppelaen. Õpingud välismaal. Kooliaeg.

Ajaviide
Suhtlemine tervisekeskuses klienditeenindajaga ja arstivastuvõtuaegade täpsustamine ja vastuvõtule registreerimine. Haigla külastamine. Tervise ja enesetunde kirjeldamine. Kehaosade ja nende funktsioonide nimetamine. Apteegis ostude sooritamine (ravimi ostmine jm olulise teabe hankimine).

Kultuur
Eesti kultuur ja selle huvipakkuvad valdkonnad. Kultuurisündmused ja esinejad. Kino. Teater. Näitus.

Töö
Elukutsevalik ja ametid. Karjäär. Töökuulutus. Töö otsimine ja pakkumine ning tööle vormistamine. Töökoht. Tööülesanded. Elatise teenimine. Kollektiiv. Töötus.

Argipäev
Igapäevaelu. Kodu. Kodukoht. Külalised. Kodukoha plussid ja miinused. Pere elu kodus, tööl ja koolis. Elulaad. Lõõgastushetked.

Vaatamisväärsused kodukohas
Elu linnas. Elu maal. Info hankimine piirkonna, asula, koha, loodusobjekti kohta ning kõnealuse info jagamine. Oma kodukoha kirjeldamine, selle loodus ja vaatamisväärsused.

Sisseostud
Müügikoht. Pakutav kaup. Stiil, hinnaklass ja klientuur. Info hankimine ja jagamine erinevate poodide ja kaubanduskeskuste kohta: nende asukohad ja lahtiolekuajad, seal pakutavad kaubad ja hinnad ning maksetingimused; kaupade ja ostuvõimaluste kirjeldamine; ostu soorituse kirjeldamine.

Enesetunne
Tervis ja tervislik seisund. Haigused. Tervislikud eluviisid. Halvad harjumused. Kasulikud harjumused. Tervishoid. Raviteenused. Abistamine. Haigekassa ja ravikindlustus. Ravimite ostmine ja teabe hankimine.

Eksam
Täienduskoolituse eesmärk on tasemeeksamiks ettevalmistamine – nõuded tasemeeksami sooritamiseks, tasemeeksami eksamiülesannete teemaringid ja valdkonnad kuhu teemad kuuluvad, tasemeeksami näidistestidega tutvumine.
Loetletud teemad kuuluvad ühte või mitmesse neljast valdkonnast, milles keeletoimingud aset leiavad: avaliku elu valdkond; isikliku elu valdkond; töövaldkond; haridusvaldkond.

Keeleteadmised
Omandatavad keeleteadmised on järgmised:

• Põhiarvsõnad ja järgarvsõnad, järgarvsõnade moodustamine põhiarvsõnast, arvsõnade käänamine;
• Omadussõnade käänamine, ühildumisreeglid täiendi vormis, käändumatud omadussõnad, omadussõnade võrdlusastmed, ülivõrde lühivormid;
• Nimisõna käänded mitmuses; mitmuse nimetava, omastava ja osastava moodustamine; vokaallõpuline mitmuse osastav; sihitise käänded ainsuses ja mitmuses; mitmuse käänete moodustamine;
• Kohakäänded, i-ülivõrre, kohatagasõnad, määrsõnad ja määrsõnade võrdlusastmed, eessõnad;
• Isikuliste asesõnade pikad ja lühikesed vormid ning käänded, näitavad, küsivad, siduvad ja umbmäärased asesõnad, nende käänamine;
• Tegusõna ajad: liht-, täis- ja enneminevik; kõneviisid: kindel, tingiv ja käskiv kõneviis; tegumoed: isikuline ja umbisikuline tegumood; tegusõna peavormid, nendest tuletatavad vormid; tegusõna põhivormid, nende tähtsus ning neist tuletatavad vormid; ühendtegusõna pööramine olevikus ja lihtminevikus;
• ma– ja da-infinitiivi kasutamine;
• Kohta, aega, viisi, hulka, põhjuslikke seoseid väljendavad määrsõnad;
• Olulisemad kokku- ja lahku kirjutamise juhud, suur ja väike algustäht, kirjavahemärgid, sh otsekõne puhul;
• Sõnade järjekord lauses; nimetav, omastav ja osastav sihitisena.

Õppemeetodid
Koolitusel luuakse keelekeskkond, mis toetab eelkõige suhtluspädevuse arendamist ning keelebarjääri ja võimalike suhtlusprobleemide ületamist. Osaoskustest arendatakse eelkõige rääkimis- ja kuulamisoskust, tegeletakse läbivalt ka grammatikaga. Tunnitöös kasutatakse kommunikatiivset metoodikat ja erinevaid aktiivõppe tehnikaid – paaris- ja grupitööd, dialooge, info- ja arvamuslünka sisaldavaid rääkimisülesandeid, sõnavaramänge, rollimänge, lauamänge jne – mis võimaldavad koolitatavatel aktiivset eesti keele õppimist ja kasutamist kontrollitud ning suunatud vormis, aidates seeläbi kaasa nii rääkimisjulguse suurenemisele kui ka kaaslase/vestluspartneri kuulamisoskuse arendamisele. Et suurendada koolituse mõju, tutvustatakse koolitatavatele erinevaid keeleõppe strateegiaid. Näiteks vaadatakse ja analüüsitakse telesaadet „Tööotsija“ või „Meie inimesed“. Iseseisva töö raames suunatakse koolitatavaid vaatama eestikeelseid telesaateid, lugema eestikeelsed ajalehti, kuulama eestikeelset raadiot, kasutama eestikeelseid töövahendusportaale ja iseseisvaks keeleõppeks loodud keskkondi nagu www.keeletee.ee, www.kultuuriklikk.ee, www.kutsekeel.ee.
Koolituse käigus lahendatakse tasemeeksamil kasutatavaid tüüpharjutusi. Koolitatavatega mängitakse läbi võimalikke tasemeeksami suulise osa stsenaariume.
Koolituse alguses, õppetöö keskel ja koolituse lõpus täidavad koolitusel osalejad lünk- või valikvastustega ülesande (testi). Testi eesmärgiks on anda koolitusel osalejatele teavet nende edusammude ja arengu kohta keeleõppes.

Õpiväljundid
Koolituse õpitulemusena koolitatav:

• mõistab kõike olulist endale tuttaval teemal, nagu töö, kool ja vaba aeg;
• oskab koostada lihtsat teksti tuttaval või enda jaoks huvipakkuval teemal;
• oskab kirjeldada kogemusi, sündmusi, unistusi ja eesmärke ning lühidalt põhjendada ja selgitada oma seisukohti ja plaane;
• oskab kirjutada lihtsate fraaside ja lausetega kirju, mis on seotud õpingute või tööga (nt seletuskiri, uudis, kommentaar) ja eristab isikliku ja ametliku kirja stiili.

Iseseisva töö kirjeldus
Kirjalik ja suuline ettevalmistus vastavalt tunni sisule.

Õppematerjalid
Põhiõpik: Kitsnik, M., Eesti keele õpik B1, B2 + CD. Tallinn 2012

Soovitatavad lisaõpikud/täiendav õppematerjal:

• Inga Mangus, Merge Mangus „Tere taas!” Kirjastus Kirjatark OÜ, 2015.

• Merge Simmul, Inga Mangus, 2012. Tere jälle! Eesti keele õpik A1-A2 (B1) Kirjastus Kirjatark OÜ, 2018;
• Kitsnik, M., Eesti keele töövihik. Tallinn 2012;
• Pesti, M. Ahi, H. T nagu Tallinn: Eesti keele õpik kesktasemele. Tallinn 2006;
• Reins, P. Eesti keele B1- taseme eksam Tallinn 2011;
• Rammo, S., Teral, M., Klaas-Lang, B., Allik, M. Keel selgeks. Eesti keele õpik täiskasvanutele. Tallinn. Avita kirjastus 2012.
• Keeletee.ee
• Eesti keel
• Juhend iseseisvaks keeleõppeks
• Эстонско-русский словарь
• Kultuuriklikk
• Eesti keele tasemeeksamid – Innove

Keeleõppe alustamise tingimused
Eesti keele B1-taseme õppekava alusel võib õpinguid alustada isik, kelle emakeel ei ole eesti keel ja on algeline keelekasutaja (esmane keeleoskus, elementaartase) ja/või on läbinud eesti keele koolituse keeletasemele A2 ja/või sooritanud A2 eesti keele tasemeeksami ja soovib arendada/omandada eesti keele oskust keeletasemele B1 ning läbida eesti keele B1-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud täienduskoolituse.
Koolitusele soovija on eelnevalt tutvunud keeleoskustasemete enesehindamise skaalaga (Euroopa Nõukogu ühtsed keeleoskustasemed) http://www.ekk.edu.ee/vvfiles/1/REKK_8_www.pdf ja läbinud suulise vestluse koolitajaga või sooritanud testi, et alustada õpinguid B1-taseme õppegrupis.

Õppekeskkonna kirjeldus: vaata siit

Nõuded kursuse läbimiseks ja väljastatav dokument
Eduka läbimise eelduseks on osalemine kontaktõppes, teostatud harjutusülesanded.
Koolituse eduka lõpetamise eelduseks peab olema omandatud õppekavas kirjeldatud õpiväljundid, osaletud konkreetse sündmuse läbiviimisel vähemalt 80% ulatuses, sooritatud praktilised tööd (harjutused) õppekeskkonnas vähemalt 80% ulatuses.

• 80 kuni 100% õppekava läbinud koolitusel osalejale väljastatakse tunnistus;
• alla 80% õppekava läbinud koolitusel osalejale väljastatakse tõend koolitusel osaletud kontaktõppe tundide arvuga

Tunnistus on vastavuses Euroopa keeleõppe raamdokumendi (Originaal: Common European Framework of Reference for Languages: Learning, teaching and assessment. Council of Europe 2001) keeleoskustasemete kirjeldusele.

Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus
Koolitusi viivad läbi eesti filoloogi või eesti keele kui võõrkeele õpetaja kvalifikatsiooniga, erialase või varasema täiskasvanute õpetamise kogemusega koolitajad.

Õppekava kinnitamise aeg: 10.11.2019

Õppekavarühm: Keeleõpe

450 akadeemilist tundi, millest 250 ak/h  on auditoorsed kontakttunnid ja  200 ak/h iseseisvat tööd 

Hind  2497.95 eurot

Kõik õpikud on kursuse hinna sees.

Õppe sisu
Õppimine põhineb aktiivsel suhtlemisel eesti keeles nimetatud teemadel.
Iga teema piires esitatakse rida suhtlusülesandeid, mis üldjuhul on järgmised:

• info hankimine, andmine ja vastuvõtmine;
• oma vaadete ja arvamuste argumenteeritud väljendamine;
• sündmuste ja juhtumite, toimingute, olukordade ja kogemuste kirjeldamine või neist jutustamine;
• igapäevaelu, töö- või teenindusalase probleemi lahendamine.

Endast ja teistest rääkimine
Enesetutvustus, kodakondsus, hariduskäik, perekond, sugulased, elukutse, amet, hoiakud, tegevusala, huvivaldkond.

Elukoht
Kodu, elamistingimused, elulaad, kinnisvara ost-müük ja üür, turvalisus, kindlustus, majapidamine, probleemne situatsioon elukohas. Kaebuste, küsimuste ja nõuete esitamine elamisega seotud teenuse pakkujale; probleemse situatsiooni kirjeldamine elukohas ning oma ettepaneku esitamine selle lahendamiseks. Kodu asukoha kirjeldamine.

Vaba aeg ja meelelahutus
Harrastused, lõõgastushetked, vaba aja veetmise võimalused, meelelahutusüritused, reisimine, vestlus raamatutest, filmidest, kultuuri- ja spordiüritusest. Oma huvide, harrastuste ja meelelahutuse viiside kirjeldamine ja põhjendamine; raadio- ja telesaadete jälgimine ning ajakirjanduse lugemine ja antud teemadel vestlemine; ilu- ja tarbekirjanduse lugemine ning antud teemadel vestlemine; veebisuhtluses osalemine ja internetist info hankimine ning selle vahendamine.

Haridus, koolivõrk
Koolikorraldus Eestis. Tasemeharidus. Huviharidus. Täienduskoolitus. Õppimise võimalused välismaal. Lapsevanemana õpetajaga vestlemine lapse arengu, edasi- jõudmise, käitumise, suhtlusoskuste jms teemadel; vajadusel pedagoogidele ettepanekute, kaebuste ja nõudmiste esitamine neid põhjendades. Vestlemine koolitajaga oma arengu, edasijõudmise, käitumise ja suhtlusoskuse teemal. Suhtlemine nii õpingute kui ka üldistel ainevälistel teemadel; ainet puudutavate tekstide lugemine ning eri allikatest pärinevat info sünteesimine.

Kultuur ja keeled
Eesti ja oma päritolumaa kultuuri kirjeldamine ning nende võrdlemine; oma vaadete põhjendamine võõrkeelte ja kultuuride õppimisele; oma kultuurist jutustamine, suhe emakeele ja võõrkeeltega; ühiskonnaliikmete kultuurierinevuste tausta üle arutlemine.

Reisimine
Liiklusvahendid nüüd ja vanasti. Autoturg. Liikluseeskirjad. Reisibüroode usaldusväärsus. Unistuste reis. Oma reisieelistuste põhjendamine; pretensioonide esitamine, nõuded ja kaebused reisibüroole, transpordifirma või hotelli halva teenuse korral; tänu avaldamine meeldiva teeninduse eest; meeldejäävate reisielamuste ja vaatamisväärsuste kirjeldamine. Tee küsimine ja tee juhatamine. Linnaplaanid. Huvipakkuva teekonna kirjeldamine kodulinnas.

Elukutse, amet, töö

 Tööle vormistamisega seotud dokumentatsiooni sisu mõistmine. Tööotsijana töökuulutuste lugemine, töökohale kandideerimiseks vastavate dokumentide koostamine, täpsustavate küsimuste esitamine tööandjale pakutava töö kohta, esitatud nõuded pakutava töö kohta. Töökoosoleku või läbirääkimiste Tööle kandideerimise dokumendid (CV, kaaskiri, motivatsioonikiri), tööintervjuu, tööturuvõimalused, koolitused, tööotsing, töötingimused ja –keskkond, töötaja õigused ja kohustused.

Teenindus
Teenindajana kirjalike ja suuliste vastuste koostamine kliendi kaebustele ja pretensioonidele, asjakohane interneti- ja telefonisuhtluse etiketi kasutamine. Kliendina info küsimine kaupade ja/või teenuste kohta nii kirjalikult kui ka suuliselt ning saadud vastuste mõistmine. Kirjalike dokumentide vormistamine; teenindajalt selgituste palumine.

Poodlemine
Poodide, kaubamärkide, tootjate ja toodete osas oma eelistuste või vastumeelsuse kirjeldamine ja põhjendamine nende suhtes.

Tervis
Enesetunne, tervislik seisund, heaolu, arsti vastuvõtt, ravi, spaa, haigused ja nende ennetamine, tervislik eluviis.

Inimeste suhted ühiskonnas

Era- ja töösuhete sõlmimine. Soovi korral ühiskonna aktiivse liikmena toimimine.

Tehnika
Arvuti, nutitelefon, olmetehnika.

Keskkond
Maa- ja linnaelu, kodukoha loodus ja vaatamisväärsused, säästlik eluviis.

Toitumine
Söök, jook, toiduainete ost, pere ja kodukandi igapäevased ja pidulikud toitumisharjumused, lemmiktoit või -jooki, maitseelamused, söögi- ja joogivalikud, lauakombed.

Aktuaalsed sündmused
Päevakajaline info, sündmused, massimeedia.

Eksam
Tasemeeksamiks ettevalmistamine – nõuded tasemeeksami sooritamiseks, tasemeeksami eksamiülesannete teemaringid ja valdkonnad kuhu teemad kuuluvad, tasemeeksami näidistestidega tutvumine. Loetletud teemad kuuluvad ühte või mitmesse neljast valdkonnast, milles keeletoimingud aset leiavad: avaliku elu valdkond; isikliku elu valdkond; töövaldkond; haridusvaldkond.

Rahvatarkuse väljendvara (vanasõnad, idioomid, tuttavad tsitaadid, uskumuste väljendamise hoiakuosutused, väärtushinnangute osutus) ja esteetilist keelekasutust (nt laulmine, lühinäidendid tekstiraamatute järgi; ümberjutustatud lugu, luuletus) kasutatakse vajadusel ja võimalusel integreeritult õppekavas nimetatud teemadega koos.

Keeleteadmised
Käändsõna – nimisõna, omadussõna, arvsõna, asesõna:

• käänete moodustamine ja funktsioonid (kõik käänded);
• käänetevahelised seosed (kordamine, keerukamad moodustustüübid);
• tüvede variatiivsus (astmevaheldus jm);
• isikulise asesõna käänamine koos nimisõnaga (nt minu raamat);
• ühildumise keerukamad juhud (nt suure koeraga, eesti keeles);
• hulgifraasid (nt palju inimesi, paar inimest);
• enesekohased, vastastikused ja umbmäärased asesõnad (nt enda, oma, üksteise, teineteise, keegi, miski);
• pärisnimede käänamine; võõrsõnade käänamine; liitarvsõnade käänamine;
• rooma numbrid.

Tegusõna:

• tegusõna põhi- ja peavormid;
• põhivormide astmevahelduslikud suhted;
• mineviku aegade kasutamine;
• tingiv kõneviis (minevik);
• kaudne kõneviis;
• umbisikuline tegumood (olevik, minevik);
• ma-infinitiivi käändelised vormid;
• des-vorm;
• kesksõnad;
• ühend- ja väljendtegusõnad;
• rektsioon (eesti ja vene keele erinevused).

Muutumatud sõnad:

• Kaassõna: tähendusrühmad;
• kaassõnafraasid erinevate käänetega (nt hommikust saadik, viie minuti pärast, viis minutit tagasi).
• Määrsõna: rõhumäärsõnad, abimäärsõnad.
• Sidesõna: kõik alaliigid.

Sõnamoodustus:

• Tuletusliited ja nende kasutamine (enam kasutatavad nimi-, omadus-, tegu- ja määrsõnaliited).

Õigekiri:

• Enam kasutatavad lühendid;
• lause kirjavahemärgid;
• arvsõnade õigekiri; võõrsõnade õigekiri; võõrnimede õigekiri;
• kokku- ja lahku kirjutamine.

Lauseõpetus:

• Täis- ja osasihitis;
• kaudkõne;
• lauselühend;
• muud elemendid lauses (lisand, üte, kiil);
• alistussuhted lauses (ühildumine ja rektsioon);
• sõnajärg erinevates lausetüüpides.

Õppemeetodid
Arendatakse kõiki osaoskusi: nii lugemis-, kuulamis-, kirjutamis- ja kõnelemisoskust. Kasuliku ja meeldiva ühildamiseks kasutame kõikvõimalikke võtteid ja tegevusi: grupitöid, suhtlemissituatsioone, rollimänge, diskussioone, erineval viisil puuduva informatsiooni hankimist, sõnavara-, mälu-, arvamis- ja fantaasiamänge. Aluseks on kaasaegne kommunikatiivne õppemetoodika.
Koolituse käigus lahendatakse tasemeeksamil kasutatavaid tüüpharjutusi. Koolitatavatega mängitakse läbi võimalikke tasemeeksami suulise osa stsenaariume.
Koolituse alguses, õppetöö keskel ja koolituse lõpus täidavad koolitusel osalejad lünk- või valikvastustega ülesande (testi). Testi eesmärgiks on anda koolitusel osalejatele teavet nende edusammude ja arengu kohta keeleõppes.
 

Õpiväljundid
Koolituse õpitulemusena koolitatav:

• mõistab keerukate abstraktsel või konkreetsel teemal tekstide ning erialase mõttevahetuse tuuma;
• suudab spontaanselt ja ladusalt vestelda sama keele emakeelse kõnelejaga;
• oskab paljudel teemadel luua selget, üksikasjalikku teksti ning selgitada oma vaatenurka, kaaluda kõnealuste seisukohtade tugevaid ja nõrku külgi;
• oskab kirjutada esseed: arutluskäik on loogiline, tekst sidus ja teemakohane;
• oskab refereerida nii kirjalikust kui ka suulisest allikast saadud infot.

Iseseisva töö kirjeldus
Kirjalik ja suuline ettevalmistus vastavalt tunni sisule.

Õppematerjalid
Põhiõpik: M. Pesti, K nagu Kihnu. Tallinn 2018 (eesti keele õpik B2 tasemele).
Soovitatavad lisaõpikud / täiendav õppematerjal:

• Kitsnik, M Eesti keele õpik B1, B2 + CD. Tallinn 2012;
• M. Kitsnik, L. Kingisepp, Avatud uksed. Tallinn 2002;
• Reins, P. Eesti keele B2- taseme eksam Tallinn 2011;
• M. Sooneste, Eesti keele harjutusvara, Tallinn 2005;
• M. Kitsnik, Eesti keele töövihik. Tallinn 2012;
• Eesti keele põhisõnavara sõnastik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus 2014.
• Eesti keel
• Juhend iseseisvaks keeleõppeks
• Эстонско-русский словарь
• Kultuuriklikk
• Eesti keele tasemeeksamid – Innove

Keeleõppe alustamise tingimused
Eesti keele B2-taseme õppekava alusel võib õpinguid alustada isik, kelle emakeel ei ole eesti keel ja on iseseisev keelekasutaja (suhtluslävi, madalam kesktase) ja/või on läbinud eesti keele koolituse keeletasemele B1 ja/või sooritanud B1 eesti keele tasemeeksami ja soovib arendada/omandada eesti keele oskust keeletasemele B2 ning läbida eesti keele B2-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud täienduskoolituse.
Koolitusele soovija on eelnevalt tutvunud keeleoskustasemete enesehindamise skaalaga (Euroopa Nõukogu ühtsed keeleoskustasemed) http://www.ekk.edu.ee/vvfiles/1/REKK_8_www.pdf ja läbinud suulise vestluse koolitajaga või sooritanud testi, et alustada õpinguid B2-taseme õppegrupis. 

Õppekeskkonna kirjeldus: vaata siit

Nõuded kursuse läbimiseks ja väljastatav dokument
Eduka läbimise eelduseks on osalemine kontaktõppes ja teostatud harjutusülesanded.
Koolituse eduka lõpetamise eelduseks peab olema omandatud õppekavas kirjeldatud õpiväljundid, sooritatud praktilised tööd (harjutused) õppekeskkonnas vähemalt 80% ulatuses.

• 80 kuni 100% õppekava läbinud koolitusel osalejale väljastatakse tunnistus;
• alla 80% õppekava läbinud koolitusel osalejale väljastatakse tõend koolitusel osaletud kontaktõppe tundide arvuga

Tunnistus on vastavuses Euroopa keeleõppe raamdokumendi (Originaal: Common European Framework of Reference for Languages: Learning, teaching and assessment. Council of Europe 2001) keeleoskustasemete kirjeldusele.

Tunnistus väljastatakse, kui õpingute lõpetamise nõuded on täidetud- õppija on läbinud vähemalt 80% õppekavast ja sooritanud lõputesti. Lõputest hõlmab kirjutamist, kuulamist, lugemist ja rääkimist vastavalt läbitud teemadele.

• Kuulamine – saab aru küsimustest ja kuuldud info, raadio- ning telesaadete põhissisust
• Lugemine – mõistab tekstide sisu, saab aru sündmuste, mõtete ja soovide kirjeldustest, saab aru tööga seotud sõnavarast ja tekstidest, lünkharjutuste tegemisel tunneb ära korrektse grammatilise vormi, arvab ära tundmatuid sõnu konteksti baasil
• Rääkimine – räägib ettevalmistuseta endast, oma perest, igapäevaelust ja tööst, plaanidest ja kavatsustest
• Kirjutamine – oskab koostada seostatud teksti, kirjeldada oma kogemusi ja muljeid, oskab moodustada grammatiliselt korrektseid lauseid

Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus
Koolitusi viivad läbi eesti filoloogi või eesti keele kui võõrkeele õpetaja kvalifikatsiooniga, erialase või varasema täiskasvanute õpetamise kogemusega koolitajad

Õppekava kinnitamise aeg: 10. november 2019

Õppekavarühm: Keeleõpe

Kursuse kogumaht:

500 akadeemilist tundi, millest 250 ak/h  on auditoorsed kontakttunnid ja  250 ak/h iseseisvat tööd 

Hind  2497.95 eurot

Kõik õpikud on kursuse hinna sees.

Õppe sisu

Mina ja infoühiskond
Enda põhjalik tutvustamine. Päevakajalised sündmused. Erineva info leidmine internetist, teatmeteostest jne. Sotsiaalmeedia. Massimeedia. Intervjueerimine ja intervjuu andmine. Info/internetisõltuvus. Erinevad ankeedid, küsitlused. Keelestiili valik.

Haridus
Haridus ja õpingud. Eesti haridussüsteem. Elukestev õpe. Kutseõpe. Õppimine välismaal. Veebiõpe. CV. Essee.

Amet ja töö
Karjääri planeerimine. Töötingimused. Tööülesannete kirjeldamine. Tööintervjuu. Koosolekud. Ettevõtlikkus. Tööstress. Erinevate dokumentide vormistamine. CV. Motivatsioonikiri. Vastuskiri. Äriplaan.

Teenindus ja kaubandus. Tarbimine
Reklaam. Inimeste mõjutamine. Tarbijakaitse. Internetikaubandus. Taaskasutus. Pangateenused. Järelepärimiskiri. Pretensioon. Dokumentatsiooni täitmine.

Vaba aeg. Aktiivne puhkus. Kultuur
Kultuur: film, teater, kontsert jm kultuuriüritused. Arvustus. Sport. Rekreatsioon. Maailmakultuur. Kultuuriline identiteet. Arutlus.

Tervis ja eluviis
Tervishoid. Tervisekontroll. E-tervis. Alternatiivmeditsiin. Allergiad. Elukvaliteet. Tööstress. Läbipõlemine. Harrastussport. Rekreatsioon. Test ja selle analüüs.

Elukeskkond. Liiklus
Keskkonnakaitse. Loodushoid. “ Teeme ära“ jt keskkonnaprojektid. Prügi. Ökotoit ja selle tootmine. Jätkusuutlik areng. Eesti tuntumad loodusobjektid ja vaatamisväärsused. Eesti linnud, loomad, taimed. Liiklus. Tunnistuse andmine. Seletuskiri.

Inimestevahelised suhted. Tähtpäevad
Isiksuse väljakujunemine, iseseisvumine. Abielu. Erinevad peretüübid. Peretraditsioonid. Kombed peres, tööl, eri kultuurides. Kihlumine, pulmad, pulmatraditsioonid, kooseluvormid. Rahvakalender. Keelestiili valik.

Eluase ja kinnisvara
Kodu otsimine ja ostmine. Pangalaen. Dokumentatsioon. Naabrivalve ja kodukaitse. Korteriühistu. Elukeskkond ja taristu. Elektriseadmed. Juhendid.

Riik ja ühiskond. Avalikud asutused
Riigikaitse. Poliitika, erakonnad, riigihaldus. Turvalisus, kuritegevus, riigikaitse. Sotsiaalsüsteem ja sotsiaaltoetused. Kodanikuaktiivsus ja ettevõtlikkus. Dokumentatsioon. Ametikirjad. Asjaajamine ametiasutustes. Tööga seotud info. Orienteerumine tööks vajalikes dokumentides. Riigieelarve ja valimised. Keelestiili valik. Kohtu- ja õigussüsteem

Grammatika

• Grammatika teemadeks on:
  nimisõna: käänded ainsuses ja mitmuses, ühildumine omadus-, arv- ja asesõnaga. I-mitmus. Antonüümid, sünonüümid, liitsõnad;
  • arvsõna põhi- ja järgarvsõnad, nende käänamine;
  • asesõna käänamine ja ühildumine nimisõnaga;
  • tegusõna pööramine olevikus, liht-, täis- ja enneminevikus. Rektsioon. Sihilised ja sihitud tegusõnad. Kõneviisid. Tegevusnimed. Tegusõna käändelised vormid; kesksõnad. Isikuline ja umbisikuline tegumood. Ühendtegusõnad;
  • ees- ja tagasõnad, kaassõnad;
  • muutumatud sõnad. Sidesõnad. Määrsõnade võrdlusastmed;
  • lauseehitus. Sõnajärg. Rind- ja põimlause. Lauselühendid;
  • küsisõnad.

Õpiväljundid

Koolituse õpitulemusena koolitatav:

• saab aru pikematest tekstidest ja varjatud ning kaudselt esitatud seostest, saab aru kõigist teleprogrammidest ja filmidest;
  saab aru pikkadest ja keerulistest tekstidest, erialastest artiklitest, erinevatest tehnilistest juhenditest;
  oskab end väljendada ladusalt ja spontaanselt;
• oskab avaldada oma mõtteid ja arvamusi;
• oskab kasutada keelt paindlikult ja tulemuslikult erinevatel eesmärkidel:
• oskab kirjutada selget, hästi liigendatud teksti ning esile tõsta olulisemat;
• oskab kirjutada erinevaid ametikirju.

Õppemeetodid
Tundides kasutatakse aktiivõppe võtteid – suhtlus- ja probleemülesanded, rollimängud, infolüngaga ülesanded, paaris- ja rühmatöö, ajurünnak, loovülesanded; kommunikatiivseid ja ülesandepõhiseid meetodeid- õppija kasutab keeleõpet mingi kommunikatiivse eesmärgi saavutamiseks, nt probleemi lahendamiseks rühmatöös või elulise situatsiooni lahendamiseks rollimängus.

Iseseisva töö kirjeldus
Iseseisev töö sisaldab tundides käsitletud materjali harjutamist ja kasutamist. Õppijad saavad iga tunni lõpus vastava teemaga seotud harjutused või töölehed, mis on täitmiseks keelekeskkonnas või internetis. Iseseisev töö hõlmab sõnavara- ja grammatikaharjutusi, kuulamis-, rääkimis-, lugemis- ja kirjutamisoskuse arendamise ülesandeid vastavalt käsitletud teemadele ja õpiväljunditele

Õppematerjalid
Põhiõpik – Kitsnik, M; Kingisepp, L. 2006. Avatud uksed. TEA.

Lisamaterjalid:
Eesti keele tasemetestid aadressil http://web.meis.ee/testest/

• Erelt, M., Erelt, T., Ross, K. (2007). Eesti keele käsiraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
• Kasik, R. (2007). Sissejuhatus tekstiõpetusse. Tartu:Tartu Ülikooli Kirjastus.
• Repnau, E. (2001). Eesti keel. Grammatika. Tallinn: ILO.
• Maire Raadik “Väikesed tarbetekstid”, Eesti Keele Sihtasutus 2011.
• Merike Kuhhi “Eesti ametikeel”, Ilo 2006.
• ÕS 2016.
• Tiiu Erelt “Eesti ortograafia”, Eesti Keele Sihtasutus 2005.
• Veebipõhised keeletestid:

http://keeleabi.eki.ee/?leht=11
http://www.ut.ee/keeleweb2/
https://opetaja.edu.ee/ortograafia/

• www.err.ee saated
• Saate “Pealtnägija” vaatamine.
• Ilukirjanduslikud teosed vastavalt õppija huvidele
• Internetiallikate põhjal õppejõudude koostatud õppematerjalid:
  www.puhkaeestis.ee
  www.eesti.ee
  www.delfi.ee

Keeleõppe alustamise tingimus
B2-tasemel eesti keele valdamine. Eelnev B2-taseme koolituse läbimine või B2-taseme keeleeksami sooritamine. Koolitatav on eelnevalt tutvunud keeleoskustasemete enesehindamise skaalaga ja läbinud suulise vestluse koolitajaga või sooritanud testi, mille läbimisel alustada õpinguid C1-taseme õppegrupis.

Õppekeskkonna kirjeldus: vaata siit

Nõuded kursuse läbimiseks ja väljastatav dokument

Eduka läbimise eelduseks on osalemine kontaktõppes ja teostatud harjutusülesanded.
Koolituse eduka lõpetamise eelduseks peab olema omandatud õppekavas kirjeldatud õpiväljundid, osaletud konkreetse sündmuse läbiviimisel vähemalt 80% ulatuses, sooritatud praktilised tööd (harjutused) õppekeskkonnas vähemalt 80% ulatuses.

• 80% kuni 100% õppekava läbinud koolitusel osalejale väljastatakse tunnistus;
• alla 80% õppekava läbinud koolitusel osalejale väljastatakse tõend koolitusel osaletud kontaktõppe tundide arvuga

Tunnistus on vastavuses Euroopa keeleõppe raamdokumendi (Originaal: Common European Framework of Reference for Languages: Learning, teaching and assessment. Council of Europe 2001) keeleoskustasemete kirjeldusele.

Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus
Koolitusi viivad läbi eesti filoloogi või eesti keele kui võõrkeele õpetaja kvalifikatsiooniga, erialase või varasema täiskasvanute õpetamise kogemusega koolitajad.

Õppekava kinnitamise aeg: 10.11.2019